Guess who's got a date?

Madison vaatas küsivalt dr. Sloani. "Jaa?" sõnas ta kahtlevalt.

"Mu seletus ei olnud põnev, lihtsalt loogiline."

"Olgu, arvake, kuidas tahate," muigas Madison. "Minu meelest on kogu see teema, tegelikult, kuigi ma selle ise üles võtsin, väga mõttetu."

"Põhjenda," sõnas Martin uut viskit tellides - vana oli märkamatult otsa saanud.

"Sellel pole sihti ega suunda," vastas tüdruk lühidalt.

Martin vaid naeratas.

Madison lõpetas oma koksi ja raputas pead. "See oli vist halb mõte... halb mõte tulla võõra mehega, kes osutus ka veel mu bossiks, välja," sõnas tüdruk vabandavalt ja hüppas baaripukilt alla. "Nägemist," sõnas ta vaikselt ja hakkas baarist väljuma.

Martin ruttas tüdrukule järgi "Oota, see ei olnud ju nii halb mõte. Ma ei ole ju niii hull," sõnas ta võluvalt.

"Mitte seda.. lihtsalt... see pole hea mõte," sõnas Madison vaikselt.

"Miks?" küsis Martin naisele sammu lähemale astudes.

"Te olete mu boss.. See tähendab - ma hakkan otseselt teie all töötama.. teie internina... see pole õige," muigas Madison.

"Huvitab sind see, mis on õige?"

Madison hakkas naerma ning kehitas õlgu. "Jaa. Ma arvan..."

"Aga sa kõhkled," nentis Martin

Madison noogutas. "Ma tean."

"Järelikult pole sa endas täiesti kindel ning sa ei taha siit lahkuda," teoriseeris Martin.

Madison turtsatas. "Võimalik," sõnas ta vaikselt.

"Päris kindel," muigas Martin.

Madison pööritas silmi. "Hea, et te kõike teate."

"Ma ei öeldnud, et tean. Ma ütlesin, et olen kindel," naeratas Sloan.