Kabinetti kobimas

Joshua astus peaarsti kabinetti pärast kolme koputust, ta oli alles sinna haiglasse tulnud. Paberid olid juba korda aetud, aga täna oli tema esimene tööpäev. "Tere," tervitas noormees arsti.

Courtney tõstis paberite kohalt pilgu ja tõstis kiirelt, kuid sujuvalt üle põlve oleva jala teise kõrvale, libistades mõlemad kingad jalga. Kergelt enda seelikut siludes tõusis naine laua tagant, sirutades mehe suunas käe. "Dr. Courtney Gordan," sõnas Court tervituseks. Tuli tõdeda, et mees oli üpriski kena..

"Joshua Travis Mark McLean teine," tutvustas ja Josh end ja surus viisakalt naise kätt.

"Ühest või kahest nimest oleks piisanud," muigas Courtney uuesti laua taha istudes ja viis hetkeks pilgu arvutile, avades paari klõpsuga mehe kausta. Perekonnanimi oli küll vägagi tuttav, kuid naine eeldas, et sellekohaseid kommentaare on Joshua küllalt kuulnud.

"Viisakusest otsustasin kõik ette lugeda," vastas noormees muigega.

"Courtney Nicole Gordan," sõnas naine naeratades. Kui viisakus, siis viisakus.. "Sinu esimene internship?" uuris Courtney.

"Ei, ma töötasin aasta New Yorkis," vastas Travis ning naeratas.

"Kelle käe all?" uuris Courtney huvitunult pilku tõstes. Oma vastaseid pidi ju ikka tundma..

"Dr Nathan Ackerman'i," vastas Joshua.

ot: kujutame ette, et ta pole surnud

OT: Khm.. Ok.

"Muljetavaldav," sõnas Courtney kergelt noogutades, viies pilgu uuesti ekraanile. Muidugi oli kaustas ka Ackerman'i põhjalik ülevaade Joshua tööst. "Mulle on parajalt kõrge latt selles osas seatud."

"Ma usun, et te tulete oma tööga hästi toime," naeratas Mark sõbralikult.

"Jah, aga küsimus on selles, kui hästi sina oma tööga toime tuled, Joshua?" küsis Courtney kergelt muiates. Naine toetas küünarnukid lauaservale ja põimis sõrmed omavahel, puurides Joshuat oma pilguga.

"Eks seda saab näha," lausus noormees.

"Lähme ja uurime välja siis," sõnas Courtney uuesti tõustes ja haaras lauaservalt ühe kausta, kõndides laua tagant välja. "Täna toodi uus patsient."

Travis noogutas ja avas naisele ukse.

"Tänan," sõnas Courtney naeratades, astudes uksest välja. Naine võttis suuna B-tiiva poole, pilk kaustal. "Shia Juan Rivera, katatoonne skisofreenia, lõhestunud isiksus. Teine pool tema isiksusest tappis ta pere," luges Court pilku üle ridade viies.

"Päris raske juhtum," sõnas Travis ja tõmbas sõrmedega läbi oma juuste.

"Ei midagi võimatut," sõnas Courtney kindlalt, sulgedes kausta. Naine tõstis pilgu ja suundus edasi mööda koridori. "On sul enda lemmik sihtgrupp välja kujunenud?" uuris Court. Tema enda meelispaladeks olid näiteks bipolaarse häirega patsiendid..

"Ei ole. Ma püüan aidata kõiki," vastas Josh.

"Iseasi on see, kas sul kõigi aitamine ka õnnestub," sõnas Courtney. "On sul mõni traagiline juhtum ka ette sattunud?" päris naine edasi.

"Ma ravisin eelmine aasta üht suitsiidset naist, kellel oli kolme aastane tütar. Ma olin teda neli kuud ravinud, kui mulle teatati, et ta oli oma tütre ja iseenda tapnud," vastas Travis püüdes emotsioonid endas hoida.

"Minu tütar on kolmene," sõnas Courtney pisut vaiksemal toonil, samm õige pisut aeglustumas. Naine hingas sügavalt sisse ja hoidis pilgu enda ees, hoidudes ebavajalikel mõtetel enda mõistust vallutamas.

Joshua ei vastanud selle peale midagi vaid järgnes naisele.

Courtney seisatas õige palati juures ja ulatas toimiku Joshua'le. "Edu. Sul läheb seda vaja," sõnas naine.

"Te ise ei tule kaasa?" küsis Mark ja võttis toimiku.